Oma pesakeses lõpuks :)

Nii,elangi juba siin, oma kodus - nagu talvel kirjutasin,et suvel peaksin kolima oma pessa, kolisingi oma poisiga just sisse pühapäeval, 5ndal septembril. Meil on siin armas 2 toaline korter, magamistoast on täielikku kapitalremonti tehtud :) Armas magamistuba. Aga jah, muud toad jäävad seekord remontimata, kuna tööd ei ole veel. Ilma rahata ei saa ju remonti teha. Aga ikka, siin saab elada! Tunnen juba vaikselt vanematest puudust, ema manitsusest ja isaga maailmaasjadest arutamisest, samuti tunnen puudust õega vaidlemisest, temaga juttu ajamisest ning igatsen oma karvapallikest! Mis on hea, on see, et elan õnneks vanemate kodule väga lähedal, 2 kilomeetrit eemal umbes, et vahel on hea jalutama minna vanemate koju ja siis tagasi. Harjumatu on nüüd ise mõelda,et mis päevamenüüs oleks... kuna mul poiss käib nüüd ülikoolis, olen mina aga kodukana - teen ikka koduseid töid, teen arvutis mõned juhutöid ka. Elada on ju vaja! :) Aga jah, kell on juba väga palju, lippan oma kallima kaissu! :)

Pehmeid patju teile,

loodan niipea kirjutada :)

PS! Siin on minu armas magamistuba: