neljapäev, 4. november 2010

I still miss you!

Õde, kuule, tule juba Eestisse, ma igatsen sind! Ja sa ei kujutagi ette, kui väga! Ja mis veel, ma juba ootan väga jõule, siis saab terve perega koos olla :) Aga jah, mis ma ikka räägin - projektid ja muud asjad - need tapavad mu veel ära. Aga jah, elu ei olegi nii kergest sillast nagu loodame koguaeg. Aga jah, uued väljakutsed on alati põnevad. Ma ei loobu sellest, ma ootan juba huviga uusi väljakutseid! Aga jah, viimasel ajal pea lihtsalt ei tööta, ma enam ei tea, mida kirjutada siia.. nii, tänaseks ma arvan,et piisab sellest!

Õde, ma ARMASTAN sind, VÄGA!

kolmapäev, 20. oktoober 2010

Õde on siiski juba Guatemalas...

Oh, kui vaikselt ma teda igatsen... aga jah, sealne elu pidi ikka päris põnev olema. Aga ma loodan südamest,et ta tuleb tervena tagasi! :*

www.kairepapp.blogspot.com - tema tegemistest saate teada siit! :)


Armastan sind, õde!

kolmapäev, 6. oktoober 2010

Inglise kirjaniku R.Kipling ( 1865-1936 ) kõige võrratum lugu " Kui"

"If"

If you can keep your head when all about you
Are losing theirs and blaming it on you,
If you can trust yourself when all men doubt you
But make allowance for their doubting too,
If you can wait and not be tired by waiting,
Or being lied about, don't deal in lies,
Or being hated, don't give way to hating,
And yet don't look too good, nor talk too wise:

If you can dream--and not make dreams your master,
If you can think--and not make thoughts your aim;
If you can meet with Triumph and Disaster
And treat those two impostors just the same;
If you can bear to hear the truth you've spoken
Twisted by knaves to make a trap for fools,
Or watch the things you gave your life to, broken,
And stoop and build 'em up with worn-out tools:

If you can make one heap of all your winnings
And risk it on one turn of pitch-and-toss,
And lose, and start again at your beginnings
And never breathe a word about your loss;
If you can force your heart and nerve and sinew
To serve your turn long after they are gone,
And so hold on when there is nothing in you
Except the Will which says to them: "Hold on!"

If you can talk with crowds and keep your virtue,
Or walk with kings--nor lose the common touch,
If neither foes nor loving friends can hurt you;
If all men count with you, but none too much,
If you can fill the unforgiving minute
With sixty seconds' worth of distance run,
Yours is the Earth and everything that's in it,
And--which is more--you'll be a Man, my son!

By Rudyard Kipling (1865-1936).


*********************************************************************************


Kui

Kui sa suudad säilitada kainet mõistust siis, kui kõik teised

kaotavad pea ja süüdistavad Sind,

kui Sa usaldad ennast siis, kui kõik kahtlevad Sinus,

kuid arvesta nende kahtlemist ka,

kui Sa suudad oodata ja ei väsi sellest,

kui Sinu kohta valetatakse, ära ise valeta,

kui Sind vihatakse, ära ise vihka,

ära näe liiga hea välja, ära räägi liiga tarka juttu.



Kui Sa unistad, ära lase unenägudel enda üle võimust võtta,

kui Sa mõtled, ära sea mõtteid oma eesmärgiks,

kui Sa suudad silmitsi seista Triumfi ja Ebaõnnega

ja kohtled neid kahte ühtemoodi,

kui sa suudad kuulda tõde,

mida on väänanud kelmid lõksuks rumalatele

või vaadata asju, millele Sa elu andsid, katkisena,

ja need oma vanade tööriistadega korda teha.



Kui sa suudad oma võidud kõik hunnikusse laduda

ja panna see kõik mängu

ja kaotada ning alustada uuesti

ja mitte kunagi mainida oma kaotust,

kui sa suudad oma südant ja närve sundida,

et nad teeniksid Sind ustavalt

ka siis, kui Sinus ei ole midagi järel,

välja arvatud Tahe, mis ütleb „Oodake!“



Kui sa saad rääkida rahvaga ja hoida oma väärtust,

või jalutada kuningate ja alamatega,

kui vaenlased ega sõbrad ei saa sulle haiget teha,

kui kõik arvestavad Sinuga, kuid mitte liiga palju,

kui sa saad täita minuti

kuuekümne sekundilise jooksuga,

siis maailm ja kõik, mis selles, on Sinu

ja nii saad Sa Inimeseks!



Rudyard Kipling (1865-1936).

Aitäh Kadri Heinale tõlkimise eest!

Pehmeid patju! :)

laupäev, 2. oktoober 2010

Reedene õhtu...

Kell on juba palju ja mina veel püsin ärkvel...

Oih, reedene õhtu möödus üle pika aja mõnusalt - üksi kodus, pimedad toad ja küünlad põlemas ja mina ainult teleka ja teega...

Teate,et miks mõnusalt? Kuna iga nädalavahetusel sai midagi tehtud - peod ning sõbrad! Üle pika aja ma lihtsalt istusin kodus, nautisin üle pika aja vabadust ja puhkust! Aga jah, elu on ju kord elamiseks, tuleb võtta elust kõike, mida tal pakkuda on!

Aga jah, täna õhtul siis veel klubitama, eks vaatab, mis sellest välja kujuneb...

See selleks, ma vist nädalavahetuseti harjunud olema nii kaua üleval, et unereziim nüüd täitsa segi - und ei tule üldse! Proovin juba juua 6ndat korda teed,et tududa saaks, aga näib,et ei saagi.

Ma korra käisin rõdul - nägin kauneid tähti taevas, selge taevas... aga ööd on juba nii külmemaks läinud, varsti ongi juba tõeline sügis käes, mil peab kindaid kandma ja soojaid riideid! Aga mina juba ootan talve - jõule ja valget lund! Miks just jõule, kuna siis veedan kindlasti oma perega aega terve päev!

Uskumatu, kuid see on tõsi, oma pesakeses elamisest saab varsti terve kuu! Vapustav, aga vanematega elades tundus,et aeg lendab normaalselt, aga omaette elades on ikka täitsa teistmoodi tunne, aeg nagu lendaks lennutiivul, enam ei saagi aru, mis päev on täna...

Aga jah, ma parem lõpetan nüüdseks...

Mõnusat nädalavahetust teile!

Olge ikka mõnusad!

neljapäev, 30. september 2010

Igapäev on lehekülg sinu eluloos...

... see vastab tõele, kui me kirjutaksime üles kõik täpselt, mida me ühes päevas teeme,siis ongi ööseks terve lehekülg täis.

Juba käes on kolmapäev, raske uskuda,et mida vanemaks ma lähen,seda kiiremini aeg möödub. Lausa kahju on... tahaks olla ikka veel noor ja muretu, elada veel vanematega, kuulda vanemate manitsusi.

Ma vaikselt igatsen oma õeraasukest, ma ei tea miks,aga ma vaikselt igatsen teda... tean,et ta on vahel paha olnud,aga ikkagi parim! Katu, vaata, et sa mind ära ei unusta!

Aga jah, ma lausa naudin oma elu praegu - kiired ajad on, ma tean! Aga ikka, oma kodu on ikka kõige parem ja teate mis, mis kõige parem on - küünlad, soe tekk ja tee! (L)

Ja Mari blogist leidsin ühe videoklipi, mis on tõepoolest niii kaunis! Ilma häälteta armastus - http://www.youtube.com/watch?v=uy0HNWto0UY&feature=player_embedded !

Katu, ma armastan sind väga!






Pehmeid patju teile!

kolmapäev, 29. september 2010

Kurtide nädal...

Kolmapäeval tuli kallis sõbranna Lätist külla, veetsime paar päeva linnas ja siis reedel tähistasime varakult sõbra juures kurtide päeva, super õhtu oli. Kui laupäev saabus, 25 september, oli super hommik. Päike paistis ja ilm oli supersoe! Sõbrannaga siis kõndisime vabaduse väljakule. Oi, nii suur nauding oli vaadata omi inimesi tulemas ning nendele lehvitamine ja nendega viiplemine oli omamoodi suur rõõm! Meie päev oli käes! Etendused olid imekaunid ja vahvad! Inimesed olid rõõmsad ja ajasid juttu... ainult kahju oli sellest,et vähe inimesi oli, kuigi meid on ju eestis kokku umbes 1500! Kahju!

Aga videosid saab siit vaadata -

http://uudised.err.ee/index.php?06175811&id=36212&play

http://www.youtube.com/watch?v=TEj1QB2saKQ&feature=player_embedded

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=110177

Pilte siit -






Ja kallis sõbranna Liga, aitäh selle vapustava nädala eest!!! :* (L)


esmaspäev, 13. september 2010

juba nädalakese oma pesas...

Oh... uskumatu..

Nädal ongi möödas... oma pesakeses elamises. Ma olen juba siin nii sisse elanud, et enam ei suudagi kusagil ööbida. Nagu öeldakse,et oma kodu on parim ja mul on see tunne! Ma võin kirjeldada oma kodust kui parimast kohast maailmas... Aga jah, siin on ikka nii palju vaja teha, ega nädalaga sisse elada ei saagi. Nädalavahetuse veetsin kõige paremate inimestega, ühele olen eriti väga tänulik :). Aitäh sulle :)! Aga vanemate kodus on mul hea olla ka, tõesti... aga jah, täna oli see üle pika aja, kui jalutasin öösel üksi koju... uskumatult mõnus oli, teades, et kõnnin OMA koju! :)

Armastan oma kodu!

Jälle on kell palju :) lippan tudule,

olge seniks tublid!

Teie Sirle :)

neljapäev, 9. september 2010

Oma pesakeses lõpuks :)

Nii,elangi juba siin, oma kodus - nagu talvel kirjutasin,et suvel peaksin kolima oma pessa, kolisingi oma poisiga just sisse pühapäeval, 5ndal septembril. Meil on siin armas 2 toaline korter, magamistoast on täielikku kapitalremonti tehtud :) Armas magamistuba. Aga jah, muud toad jäävad seekord remontimata, kuna tööd ei ole veel. Ilma rahata ei saa ju remonti teha. Aga ikka, siin saab elada! Tunnen juba vaikselt vanematest puudust, ema manitsusest ja isaga maailmaasjadest arutamisest, samuti tunnen puudust õega vaidlemisest, temaga juttu ajamisest ning igatsen oma karvapallikest! Mis on hea, on see, et elan õnneks vanemate kodule väga lähedal, 2 kilomeetrit eemal umbes, et vahel on hea jalutama minna vanemate koju ja siis tagasi. Harjumatu on nüüd ise mõelda,et mis päevamenüüs oleks... kuna mul poiss käib nüüd ülikoolis, olen mina aga kodukana - teen ikka koduseid töid, teen arvutis mõned juhutöid ka. Elada on ju vaja! :) Aga jah, kell on juba väga palju, lippan oma kallima kaissu! :)

Pehmeid patju teile,

loodan niipea kirjutada :)

PS! Siin on minu armas magamistuba:

teisipäev, 3. august 2010

Why?

Why? It haunts me to think the word forever. I do not understand people who want others to do evil? Are they really so jealous? Everyone can have one or one strong bond, a strong friendship - but it seems to me that this is probably prohibited by those who have a relationship. I am so sad to see people who want to make the other poor. I myself was never in such a way, I do not hide it, I agree it! But yes, time change to people and I'm happy that I've changed. But I'm very sorry that the other people can not see of me. But the main thing is that I do not care about other people's opinions. I have a life of their own friends and family. I have a really strong bond with some, and I hope it does not break the communication between us, ever. But anything can happen at any moment, can break our friendship, because after all the world is not too good. I am who I am. All the gossip behind. Does anyone must do know all your life? But really they need talk about all of our life. But I believe in destiny. I believe in everything. Deaf and the hearer of the world - in my opinion is very different. One thing is this - they don't care about anyone life, but deafs care talk of our life! Why? Why? Why?
After all, I still do not know WHY?

neljapäev, 22. juuli 2010

Uskumatult ilus trailer ...

http://www.youtube.com/watch?v=agPXi9z0iDM&feature=player_embedded#!

pühapäev, 3. jaanuar 2010

uus algus?

Ma ei tea mida ma täpsemalt kirjutan, kas sündmusest või oma mõttetest. Lasen lihtsalt trükkida nii, et ei peaks üldse mõtlema sellele, mida ma kirjutan. Lasen oma mõtted ja mälestusede valla. Uus algus tähendab seda, et uus aasta on algamas, aga kas minuga koos ka uus algus? No mida siin veel rääkida oleks, no, iga inimese asi pole minu elu lugeda,aga vahel on seda lihtsalt mõnus kirjutada siia, päris paberile oleks veel mõnusam, kuna siis ma ei pea mõtlema, et ega ma vigu sisse ei trükiks. Aga jah, aastavahetus oli tore, jõulud väga toredad. Mida ma sel aastal plaanin - rohkem trennis käia ( ma üritan ), oma korterisse lõplikult elama minna suvel, tööd leida ja mis peamine, et ikka kevadel kooli ära ilusti lõpetada. Ja nüüd on mul kõige suurem tahe, kirjutada vist pisikese raamatu omale, täiesti käsitsi, aga ei usu, et õnnestub, võib - olla siis, kui elan oma pesakeses. Kunagi oli mul unistus kirjutada,aga siis millegi pärast inspratsioon kadus ja nüüd tuli tagasi tänu Stephenie Meyeri raamatutele : Videvik, Noorkuu, Päikesevarjutus, Koidukuma. Need andsid nii palju inspratsiooni. Lausa nauditav oli neid raamatuid lugeda, ilma et pausi suudaksin pidada või siis midagi muud. Suured tänud mu vanematele ja kallimale, kes mulle kinkisid noorkuu ja koidukuma (L). Lugemine on olnud ammu mu kirg, aga vahepeal lihtsalt, see kadus, aga olen õnnelik, et olen oma kirge taas leidnud ja loodan, et see jätkub. Aga jah, võib-olla ongi tõesti mu elus sel aastal täiesti uus algus - oma pessa kolimine suvel? raamat võib-olla? ma üritan vahepeal kirjutada sündmustest, mis mind läbi selle aasta veavad. Ma lihtsalt loodan,et elu läheb paremaks, see aasta paremaks! Ma lausa tunnetan seda, ei tea, kas see tunne on ainult minul või teistel ka? Ma tunnen tõelist rahuolu, tõelist naudingut. aga läbi raskuste just tähtede poole, kas pole? Niiet, veel on kindlasti raskusi, aga saan hakkama, ma olen kindel, rohkemgi kui kindel. Ma tahan seda, loodan, et on keegi olemas, kes mind tagant utsitaks. No, ma ei tea nüüd jällegi, mida kirjutada.. arvan, et tänaseks aitab.

pehmeid patju, kallikesed.